Võitjate lood
Kippen Närep
Kippen Närep: ERL Ponikarika Suure Ringi võitja 2017.a ja Havensi Ponikarika Suure Ringi võitja 2018. a kõrgusel 100-105 cm.
Kui vanalt alustasid ratsutamisega? Milline oli või on sinu võistlusponi?
Ma alustasin ratsutamisega 7-aastaselt Tondi Ratsaspordiklubis. Mõned aastad treenisin Rebala Tallides Julia Katok’i juures – minu esimene lemmik poni Getto Ra käib Rebalas siiani lastega trennides. Minu sportlikud tulemused ja soov kaugemale jõuda said hoo sisse treener Jessica Raide juhendamisel.
Aktiivse võistlusspordiga tegin algust 2016. aastal oma esimese Eesti ratsaponi Lukaga. Osalesime koos Ponikarika Väikeses Ringis, Väikeponide Karikasarjas ja ka Eesti meistrivõistlustel.
Kuna Luka on väike poni ja mina pikka kasvu, pidime üsna varsti vaatama mulle suurema poni. 2017. aasta veebruaris tõimegi Taanist Iiri päritolu poni Rosehill Fascinationi, hüüdnimega Rosin. Rosinaga osalesime 2017-2018 Havensi ja Fair Play Ponikarika Suure Ringi arvestuses, Eesti Meistrivõistlustel, mitmel võistlusel Soomes ja Tallinn International Horse Showl.
Luka ja Rosin on mõlemad märad ja iseloomult väga erinevad – Luka on lihtne ja riukalik, Rosin rahulik ja väljapeetud. Mõlemad ponid on mulle väga armsad: Lukaga sain esimesed rosetid ja võistluskogemuse, Rosinaga õppisin täpsemalt sõitma ja sain oma oskusi lihvida.
Mis on takistussõidus kõige olulisem ja kuidas saada häid tulemusi? Miks valisid just takistussõidu?
Takistussõidus on väga oluline koostöö ratsaniku ja hobuse vahel. Hobune ja ratsanik peavad üksteist usaldama ja töötama tiimina. Treenida tuleb järjepidevalt ja tulemuste saavutamiseks on vaja pühenduda. Tihti tähendab see loobumist sellest, mida sõbrad oluliseks peavad. Oluline on ka vanemate toetus – ilma selleta on üsna keeruline tulemusi saavutada ja võistlemas käia.
Takistussõidu valisin, kuna tegemist on põneva ja kaasahaarava spordialaga. Võimalik, et kunagi proovin ka midagi muud, näiteks kolmevõistlust.
Miks peaks osalema Ponikarikal?
Ponikarikas on nagu ’’ponihullude’’ kokkutulek – kõik poniratsutajad on kohal ja see õhkkond on väga kodune. Spordi mõttes on Ponikarikal võimalus konkureerida omavanustega, vaadata teisi ponisid, vahetada kogemusi ja kuulata uudiseid ilma, et keegi ponijuttudest tüdineks.
Milline võistlus on olnud seni kõige ägedam ja miks?
Ma arvan, et kõige ägedam on olnud Helsinki International Horse Show 2017, kui osalesin ponisõitudes ja saavutasin finaalis II koha. Muidugi on meeles esimene kord kui võistlesin Saku Suurhallis Tallinn International Horse Showl – see ärevus ja uhkuse tunne ratsutada Eesti kõige ägedamal võistlusel on väga lahe. Samuti on Soomes olnud mitmeid häid võistlusi ja võistluskohti nagu näiteks Aino ja Ypäjää.
2019 juunis soovin osaleda Põhjamaade Meistrivõistlustel Taanis. Võimalik, et sellest võistlusest saab minu uus lemmik! Selle aasta aprillis-mais treenisin poniga Hollandis ja sain võistelda väga erinevatel väljakutel ja võistluskohtades. Treenimise tingimused on seal väga head, sain palju kogemust ja enesekindlust.
Mis kõrgusel võistled praegu ja millise hobusega?
Hetkel võistlen ma poni Rosehill Fascinationiga 110-125 cm parkuure. 2019 a eesmärk on anda endast parim Põhjamaade Meistrivõistlustel Taanis, mille nimel teen praegu kõvasti pingutusi.
