Võitjate lood
Heidi Mülla
Heidi Mülla: Talvise Ponikarika võitja 2012.a kõrgusel 100 cm.
Kui vanalt alustasid ratsutamisega? Milline oli või on sinu võistlusponi?
Regulaarselt ratsutamistrennis hakkasin käima 7-aastaselt. Minu võistlusponi nimi oli Mon Cherg, kes on Saksa ratsaponi täkk. Ta on väga suure isuga, seega eraldi lemmikmaiust välja tuua ei oskagi. Monsi iseloom ja hüppetehnika on nii erilised, et kõigil Eesti turul võistlevatel järglastel tunneb need kaugelt ära!
Mis on takistussõidus kõige olulisem ja kuidas saada häid tulemusi? Miks valisid just takistussõidu?
Kogu ratsaspordis tervikuna on kõige olulisem järjekindlus ja eesmärgistatus. Võidavad need, kes tagasilöökidest õpivad, ennast parandavad ja pea püsti jätkavad. Valisin takistussõidu, sest naudin igas valdkonnas oma elus adrenaliini ning seda just antud võistlusala kuhjaga ka pakub!
Miks peaks osalema Ponikarikal?
Ponikarikal peaks osalema, sest tagasi vaadates julgen väita, et poniaastad olid kõige siiramate emotsioonide aeg, mille tipphetked koondusid ponikarika etappidele. Mäletan, kuidas sarja võistlustel valitses pinev konkurents, kuid samas kokkuhoidlikkus, sest sõitjaid ühendas kirg ja sõprus.
Milline võistlus on olnud seni kõige ägedam ja miks?
Kõige meeldejäävam oli minu jaoks Mon Chergiga võit Tallinn International Horse Show-l. Olin ümberhüpete järjekorras viimane, seega oli pinge maksimumil. Nii noorelt sellise mastaabiga areenil kogemusi saada on meie ponisõitjatele väga hea võimalus.
Mis kõrgusel võistled praegu ja millise hobusega?
Peale poniaastaid võistlesin mõnda aega juunioride ja noorte klasse, ent hetkel olen mõneks ajaks ratsaspordist võõrandunud ning õpin Itaalias. Viimased võistlushobused olid Bersinaa ja Lucas.