Reimo Karus

Ratsutamist alustasin iganädalaselt 7-aastaselt. Poni, kellega ponikarikat sõitsin ja võitsin, oli Off Limit. Tema hüüdnimi oli Nuffic. Kõige erilisem oli tema juures ta kiirus.

Takistussõidus kõige olulisem on hea hobune ja sujuv koostöö treeneri kui hobusega. Lisaks järjepidevus tööd teha ja olgem ausad, on vaja ka paksu rahakotti. Takistussõidu valisin, sest kõik ratsutajad meie tallis tegelesid takistussõiduga ning tol ajal olid ka treenerid takistussõidu suunalised, tänu sellele ei tulnudki mōttesse midagi muud valida.

Ponikarikal peaks osalema, sest seal on konkurendid võrdsema tasemega ja saab terve aasta suure võidu nimel mõõtu võtta.

Siiani kõige ägedam võistlus on olnud minu jaoks Tallinn International Horse Show, sest närv suurel võistlusel on väiksem ning saab sõita suure publiku ees ja võtta mõõtu ka välismaa sportlastega.

Aasta tagasi võistlesin hobustega Opadi kuni 125 cm parkuure. Opadi on tänaseks müüdud ja tema asemele sai soetatud 2015 aastal sündinud täkk Cocos ja 2016 aastal sündinud mära Cimasolla. Sel aastal on plaanis sõita nelja aastaste hobuste tsempionaati ja aasta lõpus kuni 110 cm parkuure. Järgmisel aastal on plaanis osaleda 5 aastaste täkkude maailmameistrivõistlustel. Cimasollaga on järgmisel aastal plaan osaleda 4-aastaste hobuste klassi sõitudes.