Eleanora Aunap

Ratsutamiseg alustasin 10-aasatselt, kuid hobused meeldisid mulle juba varem. Minu võistlusponiks oli ERP Balestra. Imelise hüppega ja kahtlemata õpetas just tema mind selliseid kõrguseid hüppama. Kodus kutsusime teda paljude erinevate nimedega, sest heal lapsel mitu nime, nendeks olid: Pelmeen, Küpsis, Belestra jne. Lemmikmaiustuseks on tal kindlasti porgand, nende nimel on ta valmis kõike tegema.

Takistussõidus on minu meelest üks olulisemaid asju ise rahulikuks jäämine ja hobuse mitte segamine - lasta tal hüpata ja ise kaasa minna. Muidugi peab ka hea olema mitme asja korraga tegemises. Võistlustel toob võidu see, kui suudad takistusele juhtuda, õiget rada hüpata, pööretele mõelda ja kõike seda samal ajal. Minu jaoks on takistussõit olnud alati põnev ja hobused on sattunud pigem takistussõidu poolsed.

Ponikarikal peaks osalema kogemuste saamiseks ja väga pinget pakkuv ja lahe on võistleda punktide peale ning iga etapp palju pingutada nende nimel. Toredaks teeb selle veel see, et saad oma poniga üle Eesti reisida ja teiste poniratsanikega tuttavaks saada.

Kõige ägedam võistlus on minu meelest Tallinn International Horse Show. Isegi poniratsanikuna üks start seal teha oli väga võimas ja imeline kogemus. Vaatajana on seal samuti väga lõbus olla.

Hetkel on plaanis järgmisel aastal alustada võistlemist hobustel mitte ponil. Osaleda Eesti Hobuste karikasarjas, kui on võimalus. Teha ka starte noorhobuste klassides 4-aastase hobusega. Olen õnnelik, et saan võistelda mitmete hobustega ja muidugi ka, et saan proovida ka vähe suurema loomaga sõitmist.